Kuna maovähenduslõikuste näol on tegu suurte ja keeruliste kõhuõõne lõikustega, on võimalik mitmete tüsistuste teke. Varaste (30 päeva lõikusest) tüsistuste tõenäosus on 2-3%. Tüsistuste tekkides peab patsient jääma haiglasse kauemaks kui esialgu planeeritud, vajalikud võivad olla kordusoperatsioonid, vereülekanded, intensiiv – ja antibakteriaalne ravi. Hilised tüsistused võivad avalduda kogu edasise elu jooksul. Tüsistuste iseloom ja sagedus on erinevatel lõikustel erinev.
Tüsistused laparoskoopilise mao bypass operatsiooni järgselt
Kõige tõsisem võimalikest komplikatsioonidest on kõhukelmepõletik ehk peritoniit, mis võib tekkida mao või soole õmbluste lekke korral. Peritoniidi teke või tõsine kahtlus sellele nõuab tavaliselt kohest korduslõikust.
Harvemini tuleb ette lõikusjärgset veritsust kas seedetrakti valendikku või kõhuõõnde. Ka sellisel juhul võetakse mõnikord ette korduvlõikus. Tüsistustena võib tekkida ka süvaveenide ja kopsuarteri tromboos, südamelihase infarkt, kopsupõletik, infektsioonikolded kõhuõõnes ja haavainfektsioonid. Vajadusel saab patsient kirurgi korraldusel trombide ennetamiseks verd vedeldavaid ravimeid enne ja pärast lõikust. Kõigil patsientide soovitatakse kanda trombivastaseid sukki või sukkpükse ning operatsiooni ajal kasutatakse profülaktilist antibiootikumi haavainfektsioonide vältimiseks.
Varaste tüsistuste esinemissagedus. Leke mao või sooleõmbluste vahelt 1-2%; veritsus 0,5-1%; haavainfektsioon 0,5-1%; südame veresoonkonna ja kopsutüsustused 0,5-1%; surm 0,3-0,5%.
Hilised tüsistused
Maohaavandid 5-10% patsientidest võivad tekkida maohaavandid mao ja peensoole ühenduskoha lähedal. Suurim risk maohaavanditeks on 1-3 kuud peale lõikust. Riski maandamiseks võidakse anda patsientidele maohappesust vähendavaid ravimeid esimese 1-3 kuu jooksul peale lõikust. Vähem tähtis pole ka see, et patsiendid sööksid väikestes kogustes ja ettevaatlikult, eriti esimestel kuudel peale operatsiooni.
Rauavaegus 20-30% naistest, kellel on regulaarne kuupuhastus, tekib rauavaegust, mille vältimiseks ja raviks tarvitatakse rauda sisaldavaid preparaate. Lõikuse järgselt ei pruugi raud imenduda niisama hästi kui varem ning seetõttu soovitatakse naistel peale operatsiooni tarbida regulaarselt raua preparaate 40-50mg/ööpevas. Patsientidele, kes ei talu rauapreparaate, süstitakse paar korda aastas rauda sisaldavat lahust veeni. Teine võimalus on kasutada rasestumisvastaseid tablette või hormoonpreparaate vähendamaks veritsuse hulka menstruatsiooni ajal.
Vitamiini B12 vaegus. Umbes 15%-l patsientidest võib ilma profülaktilise asendusravita tekkida peale operatsiooni vitamiin B12 defitsiit. Seetõttu soovitame kõigil patsientidel tarvitada suukaudselt B12 vitamiine. Peale bypass operatsiooni minimaalselt 200 mikrogrammi ööpäevas.
Kaltsiumi ja D vitamiini vaegus. Peale operatsiooni ei pruugi keha omastada piisavalt kaltsiumi. Patsientidel soovitatakse tarbida toidulisandina kaltsiumit koos D vitamiiniga (1600mg kaltsiumit ja 800TÜ D vit ööpäevas) eriti neil, kes on allergilised piimatoodete vastu.
Dumping sündroom. Peale bypass operatsiooni jõuab toit peensoolde koheselt. Kui patsient tarbib kõrge suhkrusisaldusega tooteid (näiteks karastusjoogid, kondenspiim, jms.), siis põhjustab see koheselt veresuhkru taseme tõusu. Keha reageerib sellele suurema koguse insuliini tootmisega, mis omakorda põhjustab veresuhkru taseme languse. Sümptomiteks võivad olla väsimustunne, kehv enesetunne, südamekloppimine ja iiveldus. Mõnikord ka valu ja kõhulahtisus.
Sapikivid. Kiire kaalulangus võib tagajärjena kaasa tuua sapikivide moodustumise. Umbes 35% patsientidest võivad peale operatsiooni tekkida sapikivid. Patsientidel, kellel on sapikivid leitud juba enne operatsiooni võidakse teha sapipõie eemaldamine bariaatrilise operatsiooni ajal.
Soolesulgus. 2-3% patsientidest vajab peale bypass operatsiooni korduslõikust soolesulguse tõttu. Põhjuseks on kas operatsioonijärgsed liited kõhuõõnes või soolesulguse teke peensoole pitsumisest soolekinnistite defektides.
Liigne nahk. Kiirest kaalulangusest tingituna võivad patsiendil operatsioonijärgselt tekkida rippuvad nahavoldid kõhu, tuharate, reite ja õlavarte piirkonda. On teada, et umbes 20% patsientidest kasutab neist vabanemiseks plastikakirurgide abi. Patsiendil soovitatakse plastilisi lõikusi ette võtta mitte varem kui 1,5 aastat peale bariaatrilist lõikust.
Kõhukinnisus ja kõhulahtisus. Mõned patsiendid kaebavad peale lõikust kõhukinnisust, peamiselt sõltub see vähenenud toidukogustest, mis aeglustavad sooletegevust ja roojamise sagedust. Oluline on tarbida söögikordade vahel piisavas koguses vedelikke. Kui on vajadus tarbida lahtisteid, on soovitatav valida vedelad lahtistid või need, mida soovitab arst. Kõhulahtisust esineb patsientidel rasvarohkete ja magusate toitude tarbimisel.
Juuste väljalangemine. Peale kõiki bariaatrilisi operatsioone võib esimese aasta jooksul tekkida ajutine tavalisest suurem juuste väljalangemine. Selle põhjus ei ole teada ja see on ajapikku mööduv.
Alkoholsõltuvus. Alkoholi joovastav toime saabub peale operatsiooni kiiresti ja väikeste koguste tarbimise järgselt.
Tüsistused maopaela lõikuse järgselt
Maopaela lõikuse varaseid operatsioonijärgseid tüsistusi esineb 2-5% patsientidest (veritsus, söögitoru perforatsioon, infektsioon, kopsupõletik jt). Õnneks on enamus tüsistustest kerged. Laparoskoopilise maopaela lõikusega seotud varane operatsioonijärgne suremus on 0,1%.
Hiliseid tüsistusi, mille põhjuseks on valdavalt maopaela migreerumine, purunemine ja väikese maokese ülevenimine esineb 4-11% patsientidest. Nende tüsistuste sümptomiteks on reeglina ülakõhuvalu, kõrvetised, oksendamine, kehakaalu tõus, pordi infektsioon. Tavaliselt on selliste tüsistuste ravi võimalik vaid uue operatsiooni abil.
Ebapiisava kaalulanguse või kaalu taastõusu tõttu otsustab 15-20% maopaela patsientidest hiljem uue bariaatrilise lõikuse kasuks, st need patsiendid opereeritakse uuesti.
Ka maopaela lõikus järgselt võivad tekkida sapikivid, rippuva naha voldid, kõhukinnisus või kõhulahtisus, kõrvetised.
Kõrvetised. Lõikusjärgselt tekkinud refluksi saab leevendada kirurgi abiga. Refluksi võib põhjustada liiga kõrgele asetatud maopael või fakt, et toitumisharjumusi pole piisavalt muudetud.
Pordiga seotud probleemid. Peale operatsiooni võib süstimispordi ümbrusesse tekkida sinine plekk, see on verevalum, mis tavaliselt kaob nädala-kahe jooksul. Juhul kui märkad pordi ümbruses paistetust, kontakteeru koheselt oma kirurgiga.
Tüsistused mao sleeve resektsiooni järgselt
Varaseid tüsistusi esineb 4-6% juhtudest: veritsus klambrijoonest või põrnast, lekked, fistleid, kõhuõõne mädakogumikud, liiga peenike maotoru (mis võib põhjustada neelamisraskusi).
Pikas perspektiivis võib magu välja venida ning kaal võib taas tõusma hakata. Uuringus, kus jälgiti patsiente peale mao sleeve operatsiooni 6 aasta jooksul leiti, et osad patsientidest vajasid kordusoperatsiooni. Tavaliselt oli selle põhjuseks kehakaalu taastõus või pidevad kõrvetised. Mao sleeve resektsioon võib põhjustada kõrvetiste teket või nende süvenemist.
Ka maopaela lõikuse järgselt võivad tekkida sapikivid, rippuva naha voldid, kõhukinnisus või kõhulahtisus.
Tüsistused mao plikatsiooni järgselt
Varasteks tüsistusteks on veritsus lõikuse ajal või vahetult peale lõikust, maoseina mulgustumine ja lekked sellest, organite vigastus operatsiooni ajal, neelamistakistus ja oksendamine liiga kitsa maotoru tõttu. Südame – veresoonkonna ja kopsudega seotud tüsistused. Varaseid tüsistusi esineb vähem kui 1% patsientidest ja need võivad vajada kordusoperatsioone. Hiliste tüsistuste hulka kuuluvad maoseina pitsumine ja mulgustumine sissesopistavate õmbluste vahel, võimalik kaalu taastõus või ebapiisav kaalulangus. Mao plikatsioon on uus lõikus ning on vähe andmeid selle operatsiooni kaugtulemuste kohta (rohkem kui 1 aasta peale operatsiooni).