Eesti Haigekassa võtab inimeselt ravi eest tasumise kohustuse üle juhul kui on täidetud sellised tingimused:
Eesti Haigekassa kindlustatu, kehamassiindeks (BMI) >40 kg/m2 või kehamassiindeks (BMI) >35 kg/m2 koos olulise ülekaaluga seotud haigusega, mis eeldatavasti leevendub operatsiooni järgselt, näiteks:
- II tüüpi diabeet
- Hüpertoonia
- Obstruktiivne uneapnoe
- Degeneratiivne liigeshaigus
- Metaboolne häire (hüperlipideemia jt.)
Nende tingimuste puudumisel tuleb ravi eest tasuda inimesel endal.
Bariaatriline kirurgia on vastunäidustatud:
- Vanus on alla 18 aasta
- Operatsioonirisk pole aktsepteeritav (üldseisund ei võimalda)
- Alkoholi või narkootikumide kuritarvitaja
- Aktiivne psühhoos või ravimata tõsine depressioon
- Cushing tõbi ja ravimata hüpotüreoos
- Ravimata ösofagiit, haavandtõbi või põletikuline soolehaigus
- Patsiendi puudulik koostöövõime
- Perekondliku ja sotsiaalse toetuse puudumine
- Hetkel olemasolev rasedus
Opereeritakse patsiente vanuses 18-65a. Vanuse kindlat ülempiiri siiski pole, näidustuste olemasolul sõltub otsus pigem patsiendi üldisest terviseseisundist.
Reeglina suunab patsiendi kirurgi juurde perearst, kes võiks patsiendiga tema eelseisvad sammud läbi arutada. Otsuse opereerida ja operatsioonimeetodi valiku teeb kirurg koos patsiendiga individuaalselt, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. Tavapäraselt on nendeks anestesioloog ehk narkoosiarst, psühhiaater, psühholoog ja terapeut ehk sisearst Lisaks on vaja teha vereanalüüse ning kontrollida magu gastroskoopial ja kõhuõõneorganeid sonograafial ehk ultraheliuuringul.
Haiglassetuleku ja operatsioonieelne periood on erinevates haiglates erinev ning sõltub inimese tervislikust seisundist, planeeritud operatsiooni tüübist ning ka antud raviasutuses väljakujunenud tavast. Samamoodi on erinev operatsiooniks ettevalmistav periood kodus, vajadusel tuleb pidada kümne päeva jooksul enne operatsiooni intensiivset dieeti koos valgujoogi tarbimisega.
Täpsed juhised ja soovitused annab opereeriv kirurg.